2009 paradiisipuhkus 2. osa - Tai
Järjejutu eelmine osa jäi pidama Malaisia-Tai piiril.
Seltskond oli jagunenud ning meid ootasid ees uued kohad ja seiklused..
4.05.2009 Tere Tai!
Piiriületus läks libedalt, võtsime edasi suuna rongijaama. Kõik backpackerid on kaugetel maadel omavahel suured sõbrad. Niisiis sattusimegi Su Ngai Kolok rongijaamas rääkima karja brittide ja ühe soomlasega.
Soomlane, kel nimeks Peteri, kel ees sama siht mis meil - Hat Yai-, selgitas et rongide hilinemine on sealkandis tavaline - nimelt hilines meie rong oma väljumisega tugevalt - mingi tunnikese küll. Rongijaamas tegime esimesed kohalikud õlled :) külm õlu oli kuidagi erakordselt hea.
Peteri käib juba aastaid, igal aastal vähemalt 2 kuud aastas Kagu-Aasias sukeldumas. Seekord oli tal kaasas ka filmimisvarustus - nimelt töötab ta Soomes operaatorina ning seekord oli talle antud ülesanne vee-all koguda materjali mingi dokumentaali jaoks.
Samuti seletas Peteri meile, miks oli rongis ja ka rongipeatustes palju sõdureid. Nimelt oli mõni nädal enne seda 2 inimest rongis maha lastud - rahvusvahelist uudistekünnist see ületanud pole, seega midagi täpsemat on raske öelda. Tukkusime rongis, kuni jõudsime Hat Yai-sse. Ühinesime Peteriga ning võtsime 2x2 tuba Hotel Parkis. Peteri pidi nimelt oma tüdruksõbraga kohtuma järgmisel päeval sealsamas ning kulude optimeerimiseks võtsid nad toa Andriga kahepeale. Hat Yai jäi meelde She-male'idega - neid oli igalpool :D päris korralik ehmatus oli neid niipalju linnapildis kohata. Samuti käisime söömas oma esimest Junki - KFCs. Seda seetõttu, et minul oli makaronidest ja riisist kopp ees, ning teised andsid mu soovile järele. Õhtul tegime väikesed joogid ja tegime esimest tutvust kohaliku "naistekaga" so veinicooler SPY. Poisid käisid veel ka Tai massaažis ning hotellitoas sai tehtud veel mõni jook ja tuligi unii...
5.05.2009. Ko Lanta
Hommikul startisime 9.30, et jõuda pärastlõunaks Ko Lanta saarele. 2 minibussi ja 2 praami hiljem olimegi kohal. Bussipeatusest hakkas meile Tuk-tuki mees Pearl beachi pähe määrima, et Andri selle koha nime ei mäletanud kus nemad ööbisid eelmine kord, ja et Loneley Planet meid ka siinkohal ei aidanud, siis läksimegi seda kohta kaema.
Tegemist oli päris korraliku kohaga. Et tegemist oli off-seasoniga, siis saime aircon-iga kolmese toa 600Bahti eest öö (vähem kui 200kr). Käisime mereääres ujumas: merigi oli siin teise iseloomuga - ei mingit läbipaistvust, kiiresti läks sügavaks, randa tulid mõnusad lained..
Pesime ennast ning läksime sööma.
Ühelpool kõrvallauas libistas 
Jeesus õlut, teiselpool oli kari kohalikke hipisid. Chill oli. Peale sööki tegime kõrvalbaaris kokteile (19-21 oli happy-hour! kõik kokteilid 100Bahti). Peale esimest väikest Mohiitot võttis Andri järgmise kohe ämbriga. Tai-s on nimelt kombeks müüa jooke nii klaasi kui ämbriga. Kui klaas maksab keskmiselt 100-150Bahti siis ämbri saab 300-400 Bahtiga.
Peale teisi kokteile jalutasime mööda randa edasi Dudu-baari. Dudu-baariga on selline lugu, et tegelikult on tegemist Funky Fish bar-iga, ent kuna siis kui Andri seal eelmine aasta käis, siis oli seal baaris väga popp Dudu-lugu (jällegi on lool tõen mingi teine nimi aga kordab fraasi dudu-dudu-damdamm), siis oli ta baari ristinud Dudu-baariks. Tegime ka seal väikesed joogid (Andri jällegi ämbri), kuulasime dudu-lugu ning jätkuvalt oli ilus chill. Kella 22 ajal olime juba purjus ja väsinud ning läksime koju tuttu. Uni tuli kiirelt.
6.05.2009
Meie aircon-iga toas on külm magada!!! võtsime endale kapist teki järgmiseks ööks. Muidugi selgus ka, et olin uniselt vajutanud nuppu, mis viis konditsioneeri 18 kraadi peale. Seega mina arvasin öösel et tõstan temperatuuri 22st kõrgemale, aga tegelikult siis 18st liigutasin 3-4 kraadi edasi.
Sõime rannal hommikust. Mir ja Andri tegid tutvust kohaliku kõutsiga. Päris nunnu teine. Kui Malaisia oli kasse täis, siis Tai on rohkem koerte maa.. Kassid näevad valdavalt Tai-s ka suhteliselt normaalsed välja :D (mitte õblukesed ja nirud). Rentisime rollerid. Plaanisime rentida 3, ent meie hotelli omanik arvas, et Mirjam saab surma :p Hirmutas meid, et kui sõita ei oska siis ikka ei tasu võtta, et mingid turistid sõitsid kunagi üle kaljuserva ja pärast tuli nende jalad amputeerida. Ilmselt oli tegu väikese liialdusega, ent sellest piisas. Võtsime 2 rollerit - 200Bahti päev. Minul käed esialgu värisesid ning esimesed 500m sõitsin vastassuunavööndis (kuna kohe ei tulnud meelde, et seal on liiklus vasakpoolne), ent alguse ebakindlus möödus kiirelt. Käisime koobastes kondamas (Khao Mai Kaew Cave) ning waterfalli kaemas. 
Koopad olid ägedad, seal oli küll rõvedalt palav ja niiske ent siiski olid nad ägedad. Väljudes pidime mingist august läbi roomama ning nägime ka nahkhiiri. Meid viis sinna sihuke äge giid, kes tutvustas meile ka muud kohalikku.. "näete lapsed, see on sidrunipuu" jne ;) lubas meile ka teel nähtud varaani pesa näidata hiljem, õnneks läks see meil meelest küsida. Waterfallini tee oli pikk, kõigepealt pidi sõitma rolleriga edasi ning hiljem veel üksjagu matkama.. kui oleks teadnud, et teekond nii pikk, siis poleks ehk läinudki. Teekonna pikkus, et koske näha poleks olnud määrav, juhul kui meil oleks olnud laialt aega. Nimelt pidi Kadi jõudma Ko Lantale suhteliselt sellisel ajal kui meie alles koseni jõudsime, ning Andri oli lubanud, et läheme talle vastu. Klõpsisime paar pilti ning kimasime tagasi. Libisesin tagasiteel oma libedate plätudega jões kividel ning plärtsatasin graatsiliselt vette. Tagajärjeks kriimud jalgadel ja mõned sinikad. Passide/rahakottide ja fotokaga kott õnnestus imekombel kuivaks jätta. 
Aga ei olnud aega haavu lakkuda, põrutasime edasi ning tagasitee läks kuidagi libedamalt :p kui minek ja peagi olimegi metsast väljas. Nägime esimest elevantsi oma teel ning tegime piltigi. Kimasime tagasi, olime asunud leviaugus ja seega ei teadnud kas Kadi on juba kohal.. Läksime bussijaama, kust meie olime saabunud - ent Kadi seal küll polnud. Ootasime, sõnumineerisime, ent kuna aku oli Andri telefonil otsa lõppemas, siis loobusime. Andri saatis Kadile hotelli nime ning rollerdasime koju ära. Kadi võttis eraldi toa, kuna meie olime enda oma eest juba maksnud ja kohalikud olid veidi laisad, ning meid 2*2-sesse vahetada ei lubatud. Anti aga meie toast 100 alla (kuna tõime kliente juurde), mille lahkelt andsime/tasaarveldasime Kadile. Käisime linnas rolleritega söömas. Kadi ei julgenud minu taha istuda, ning seega tegime vangerduse - Mirjamist sai minu seljakott
ja Kadist Andri oma. Pärast sööki poodlesime oma ilusa majakese külmkappi 4 Spy vm jooki, lahendasime kodutrepil neist mõned ning läksime randa kokteilidele. Et aga olime päeval olnud tegevuses, siis jäi hiljapeale järgmise päeva orgunn. Nimelt tahtsime minna PhiPhi saari vaatama. Kodulähedal ei olnud ühtegi normaalset pakkujat, seega rollerdas Andri linna ning otsis meile tripi. Eelmisel õhtul meie "kodubaaris" lubatud tuleshõu jäi ka tooõhtu ära, ent see meid ei seganud. Sain väga õudsalt kange ja puskari maitsega LongIslandIceTea, mille jätsin seekord täiesti alles. Natuke chilli ja pikast päevast väsinud kobisid järgemööda magama.
7.05.2009 PhiPhi
Hommiku vara tuli meile auto järele. Läksime sadamast paadile ning sõit algas. Tukkusime veidi ning peagi olime Phi Phi Leh saare juures ja oli aeg snorkeldada.
Kadile snorgeldamine ei istu, seega oli ta paadis, Mirjam oli veidi aega vees ent kuna tolles kohas kalu vägapalju polnud näha, siis läks ta ka pardale. Me Andriga jäime vette, liikusime ringi leidsime ilusamaid/kalarikkamaid kohti, ning läksime ka redelist üles saarele, et käia ära sellel rannal kus filmiti The Beach film. Parasjagu käisid seal ka mingi kohaliku filmi võtted, pilti sellest kahjuks aga ei teinud.. 
Snorgeldasime tagasi paadile ning liikusime paadiga edasi ahvide rannale, kus sai jälle snorgedada. Ahve oli tõeliselt palju seal, päris pisikesi ja suuremaid. Neid toideti, nendega tehti pilte, nad jõid purgist pepsit jne. Täitsa äge. Järgnes lõuna paadil, seejärel vaba aeg Phi Phi Don saarel - kus käisime veidi turul ringi, sõime ananassi ning tegime shake'id saare teises küljes restoranis. Järgmisena sõitsime koju, oma hotelli jõudsime mingi kella 4ks. Maitsvad Spy-d kodumaja ees... ning jalutasime mööda randa edasi söögikohta otsima. 
Pidama jäime Dudu-baari juures ning loomulikult saime Andri soovil ka Dudu-loo. 
Õhtul traditsiooniliselt paar kokteili kodubaaris. Kadi hakkas saabuma kohalikku aega ning oli hommikusest varasest ärkamisest ikka väsinud ning läks magama. Meie saime kodubaaris näha ka viimaks kohalikku tuleshowd - täitsa kena oli.
8.05.2009 Ko Lanta -> Ko Pha Gnan
Päev möödus peamiselt reisimisega. Alustasime hommikul kell 7:30 kui meie hotelli omanik viis meid bussijaama, sealt viis meid mikrobuss + 2 praami Krabi bussijaama. Kell oli juba 10 kui Krabi bussijaamas olime,
seega oli kõht juba tühi. Sel ajal kui teised uurisid kust meie buss/transfeer läheb ostsin mina pontsikuid (mmmm) ja kokat. Kuna meie transfeer pidi veidi aega võtma siis läksime ületee kohvikusse, ning meie transfeerile pidi öeldama, et me oleme seal. Jõudsime maha istuda, tellida ja oma joogidki kätte saada, kui selgus et meie transport on kohal. (Nimelt pidi meid viidama kuhugi bussifirma peatusesse, see buss ei pidavat suurde bussijaama tulema). Kuna aega pidi nagu olema, siis otsustasime talle märku anda, et ta meid ootaks. Andri näitas 10t ning tundus et kohalik tüüp sai aru. Tegelikult läks küll veidi kauem, ent enne kui ca 10min läbi sai sõitis juht minema. Olime hämmingus, sõime lõpuni, ent peale maksmist selgus kurb tõsiasi, transfeer oligi päriselt läinud, mitte lihtsalt teise kohta parkinud. Andri ja Kadi käisid uurisid bussijaamast, Andri helistas bussifirmasse, kõik mis meile öeldi oli - tuleb oodata. Ise olevat me süüdi olnud, kuna ei läinud autopeale, juht ei rääkivat inglise keelt ja ei saanud aru, miks me autopeale ei lähe. 
Muretsesime, et kas kaotasime tõesti kogu raha mis olime juba maksnud... Ent veidi peale 11 sõitis ette päris suur buss, kuhu saadeti ka meid peale. Buss viis meid Surat Thani linna. Sealt nii 2tunni pärast viis meid järgmine buss edasi praamile. Vahepeal 
Surat Thanis kõigepealt transpordi ootamine, siis oli "check in" 500m kaugusel ning bussi ootamine/"majutuse bronn" järgmised 500m edasi (vähemalt jäi mulje et vägavähe sõitsime). Vahepealne transport oli kastiauto, kuhu topiti meid -turiste- maksimaalselt sisse. Vahepealsel ootamise ajal saime tuttavaks brittidega Matt & Adam ning prantslastega Ali ja JiJi. Paadisõidul chillisime brittidega, kes lahkelt lubasid oma Lonley Planetit kasutada öömaja otsimiseks. Turundus Tai moodi käib aga nii, et tuleb juba laevapeal käia inimestele näitamas öömajadest pilte ja nii üritada neid ära rääkida. Meie ei viitsinud jamada, kuna kell oli juba pool 10 vmt, ning võtsimegi temalt kodu, mõeldes et saame alati ümber kolida kui ei sobi. Kodu oli täitsa OK, asus Haad Yao beachi lähedal, maksis 300Bahti ventiga tuba ning majaees oli ka võrkkiik :D Sõime õhtust ning tuligi magamamineku aeg.
9.05.2009 Ko Pha Gnan
Meie reisikaaslased ei olnud nii hästi aklimatiseerunud kui meie, ning nemad sellises palavuses magada ei saanud. Nemad vahetasid hommikul tuba - 700Bahti eest edasisteks öödeks lux-toa vastu air-coni, sooja vee ja külmkapiga. Rentisime traditsiooniliselt 2 rollerit, Kadi jäi koduranda päevitama, meie Andri ja Mirjamiga sõitsime saart avastama. Sõitsime ca 8km kaugusele sadamalinna Thong Sala-sse, küsisime tagasisõidu kohta ning käisime poodlemas. Mina ostsin endale plätud :) mu enda nahast viisud olid lagunenud..
Peale mõningast poodlemist, mõtlesime sõita edasi kohalikku uhkeimat Waterfalli kaema, see asus keset saart ning selleni jõudmiseks pidime veidike mäkke ronima. Peale mõningast sõitu hakkas minu pisike rollerike välja surema, natuke sõitis ja jälle kadus jõud ja suri välja.
Kontrollisime, kütust nagu oli u pool paaki, ent oletasime, et ehk kallak on nii suurt et ta ei saa seda kätte.. Andri käis sõitis tõi liiti kütust (viski pudeliga) ning ratas imes selle sisse ja tõepoolest sõitis edasi. -Vahemärkusena pean mainima, et kohalikud bensiinijaamad on saartel ägedad :D kas müüaksegi kütust liitrite kaupa pudelites või on "bensiinijaamaks" tünn, kust siis kütust välja vändatakse- Ent peale mõnda maad hakkas korduma sama pull - suurema kallaku peal suri välja. Peale mitmeid katseid tegi mootorratas eriti ägedat häält :P (nagu hakkaks mootorist kohe tükke kukkuma) ning mina ei julgenud sellega enam edasi sõita ega käima pannagi. Sõitsime vabakäigul mäest alla ning kuna käivitamisel käis ikka vääga imelik hääl, siis saatsime Andri kodu tüüpidele rääkima, et meil on mure.. Mirjam jäi minule seltsi. Peagi sõitis meist mööda mingi kohalik mootorrattur, küsis mis neiudel lahti, meie lahkelt seletasime. Seepeale proovis ta ise seda käivitada, tegi väikese tuuri, lasi korraks pöörded üles ning ütles, võite sellega vaikselt tagasi sõita küll. Uskusime teda, hüppasime rattale ning kiirustasime aeglaselt tagasi. Enne veel saatsime Andrile sõnumi, et tuleme ise ja et ta kodustele/laenajatele midagi ei räägiks. Suur oli aga üllatus, kui jõudsime tagasi enne Andrit. 
Nimelt tulime meie otseteed, tema aga tuli tagasi mööda sama teed midamööda läksime sinna kus olime. Rääkisin kohalikele oma muret - ratas sureb mäest üles sõites välja, kütust nagu on ja muidu sõidab heasti. Poiss viis rolleri mehhaaniku juurde ning kiirelt selgus ka põhjus - õli oli sellel veidi vähevõitu. 15min hiljem oli mehhaanik ratta korda teinud ning sain ta tagasi.
Edasi käisime sadamalinnas söömas -meie söömise ajal käis üle saare üks korralik padukas ca 30min- Tescos Gin-i ostmas ning Kadi ja Andri käisid ka poodlemas. Samal ajal kui nemad poodlesid, siis meie lahendasime lõbusalt Gin-i. Nimelt oli tooõhtu saare teises otsas kurikuulus fullmoon party http://fullmoonparty-thailand.com/.
Meie Soome sõber Peteri rääkis küll, et tegemist on suhteliselt koleda narkopeoga, aga kui juba kogemata õigel ajal seal olime, siis pidime selle kindlasti üle vaatama. Et olime rentinud endale rollerid tolleks päevaks, siis otsustasime sinna minna rolleritega. Takso sinna oli vist ca 150Bahti inimene, meie rollerike maksis 200Bahti/päev + kütust mingi 70Bahti eest. Andri ja Kadi ei tahtnud enda omaga pimeduses sõitmisega riskida ning võtsid takso (tegelikult tahtis Andri lihtsalt juua ja ei tahtnud sõita :P), meie aga ei plaaninud eriti tinistada ja otsustasime ikka rolleri kasuks. Fullmoon party randa oli ühtekokku ca 20km, sellest u esimesed 10 olid meile tuttavad. Tee ääres oli näha karjades tüdrukuid, kes lootsid et neid "ostetakse". 
Mingi 5km lõpust oli tee õige huvitav, kuna nii hullude tõusude ja laskumistega teed polnud me veel näinud. Samuti polnud me proovinud peale õli lisamist rollerisse temaga enam mägesid ületada. Õnneks läks kõik libedalt ;) ainult esimesest suuremast mäest ei saanud kahekesi üles ja Mirjam pidi sportides sealt jala üles tulema. Ent selles võib süüdistada ees munenud autosid, millede tõttu ei saanud ma enne hoogu üles võtta ja meid kahte ei jaksanud nii pisike üles vedada.
Pidu oli äge! Ämbreid müüdi suhteliselt soodsa hinnaga. Sissepääs peoalale maksis 100Bahti ning selle eest saime ilusa käepaela :) ning mitmeidmitmeid erinevaid pidusid rannal. Nimelt oli siis tegemist pika rannaga ja rannaäärse alaga, kus kõigil pubidel/rannabaaridel/baaridel oli üles pandud oma tehnika ning muusika oli suunatud merele. Mööda rannaäärt kõndides võis seega saada osa väga mitmetest erinevatest muusikaliikidest. Rahvast oli tuhandeid, kohalikud tegid tuleshowd, müüdi erinevaid sööke-jooke, üritati kameeleoniga rahvast pildile saada jne (100Bahti eest).
Me jõudsime Mirjamiga sinna ca 10 ajal õhtul kui pidu oli väidetavalt alles algusjärgus. Rahvast oli korralikult, kuid väga "umbes" inimesi ei paistnud. Kondasime ringi, tegime ühed Breezerid, nägime oma reisikaaslasi Prantsuse poisse, tantsisime nendega.. Peagi hakkas uni tulema vaikselt peale ja et pidime 20km kaugusele koju jõudma siis kuskil poole 1 ajal hakkasimegi tagasi liikuma. Pool 2 olime õnnelikult juba kodus. Peol kuulsime ka esimest korda eesti keelt, meist möödus kiirel sammul 3ne eestlaste seltskond, ent jutlema me ei hakanud..
Meie reisikaaslased Andri ja Kadi jõudsid peolt vastavalt üks hommikul 7 ning 4 ämbrit/kaotatud telefon-plätud ja teine 8 ajal kaotatud plätud/lõhutud jalad hiljem. Kadi oli nimelt käinud vastu hommikut seal kuskil ujumas ning kurjad kaljud tegid ta kätele ja jalgadele sügavad haavad. Andril puudub oma telefoni kaotamise võimalikkusest vähimgi teadlikkus. Seejuures jäid temakätte alles Kadi telefon, rahakott ja fotokas. Müstika :)
10.05.2009 Ikka Ko Pha Gnan
Ärkasime, sõime hommikust, pidasime plaani - vaja on minna ära osta rongipiletid Bangkokki. Et kõik ikka samal nõul oleks, siis läksime ja äratasime meie väsinud sõbrad. Andri oli veel purjus :D ning tema suust tuli korralik mõõk. Kadi soovis veel päevitada ning muretses oma jalgade pärast. Andrigi arvas et tema 3 päeva ei tahaks Bangkokis veeta. Mõtlesime, ning otsustasime minna täpsemalt uurima rongide kohta - et võtaksime järgmisel õhtul Surat Thanist öörongi Bangkokki ent selleks sooviks võimalikult hilja Ko PhaGnanilt lahkuda.. Rollerdasime kaksi linna ning saime veidi infot. Võimalus oleks minna sama hinnaga ka katamaraaniga Bangkoki aga siis jõuaks sinna kohale kell 1 öösel. Teisest kohast teatati meile, et rong on juba täis.. kolmas koht ütles et saab küll, aga minna tuleb ära 12:00 praamiga. Sõitsime siis jällegi koju, et kuulda kaasreisijate arvamust. Andri magas veel õndsat joodikuund, ent peale pikemat kaalumist otsustas Kadi ikka et tuleb ka koos meiega Bangkoki. Andri eest otsustasime siis ise, et küll ta tuleb siis ka. Rollerdasime tagasi linna ning ostsime ära viimased 4 piletit öörongile magamiskupeedesse (1200/1300Bahti inimene).
Vahepeal oli Andri ka üles saanud ning nemad koos nende uute sõprade rootslastega läksid rolleritega Waterfalli otsima. Meie tegime samal ajal oma reisi esimese!!! tunnikese päevitamist ning tõime endale poest paar Spy-d. Tinutasime omi jooke, ning chillisime võrkkiiges. Õhtul pimedas saabusid oma retkelt ka meie sõbrad, olevat nad pika džunglimatka läbi teinud. Tegime ühise õhtusöögi ning hakkaski päev jälle lõppema.
11.05.2009 Paradiis konetš
S
ee, et pidime lõpetama kondamise paradiisisaartel hakkas andma märku sellest, et meie reis hakkab lõppema ning et on aeg koju tagasi tulla. Tegelikult oli tol hetkel ärasõiduni veel põhimõtteliselt 4 päeva ja 3 ööd, ent kuna tahtsime ka päälinnas veidi ringi kolada ja muidugi POODELDA, siis otsustasime veeta Bangkokis 2 ööd/3 päeva.
Hommikul seega saime veel vaid pakkida asjad, süüa hommikusöögi ja juba tuldigi meile järele, et sadamasse viia. Seekord ei ületanud me merd mitte praamiga, vaid speedboatiga. See sõitis läbi Ko Samui saare (ko phagnani suurem vend), kust tulid ka veel osa inimesi peale.
Paadil kohtasime järgmisi eestlasi. 2 sõbrannat koos ühe 5-6 aastase lapsega, nemad olid 2 nädalat olnud Ko Lantal ja nüüd 2 nädalat Ko PhaGnanil. Olid kenasti pruunid ja veel ei tahtnud koju, aga oli aeg.
2,5h hiljem olime 1h sõidu kaugusel Surat Thanist, seal kuhu paat meid viis. Seekord ei olnud mingit tsirkust bussisõidu juures. Bussid olid kohe vastas, laadisime end sinna peale ning hakkasime rongipoole sõitma. Kohale jõudsime liiga vara. Meie rongini oli aega -ma pakuks- mingi 2,5h . Igaljuhul läksime linnapeale kondama. Käisime söömas ning ostlesime tänavasöögikatest erinevat head ja paremat. Nt kohupiimapallikesi, vahvleid, lihavardaid, Andri ostis mingi kalmaarikese pulga otsas jnejne. Igaljuhul oli ulmeliselt odav (tüüpiline summa oli 10 bahti ehk u 3 krooni) ja sõime oma kõhud jällegi punni.
Tagasiteel täiendasime oma joogivarusid 7 Elevenis ja läksime oma kottidele bussifirmasse järele. Tegime seal shake'id ja läksime rongijaama rongi ootama. Loomulikult pidi meie rong hilinema. Ja hilines nii tund ja 15. Seetõttu pidime rongijaamas jooma ja muidugi sai mu 2 Spy-d otsa ja pidin veel ühe juurde ostma :D.
Lõpuks tuli rong, kus aga pikka juttu polnud. Panime end oma koikudele paika, käisime pesime kikud ning tuli öö.
12.05.2009 Bangkok
Rong pidi jõudma 8 paiku hommikul, ent kuna väljasõit hilines, siis hilines ka saabumine nii u 1h võrra. Võtsime rongijaamast bussi ning kimasime linna. Kadi Ko PhaGnanil leitud rootslastest sõbrad pidid võtma toa Lamphu house nimelises hostelis põhilise kauplemis/peotänava Khao San lähistel.
Seega asutasime ka meie sinna. Saime vist umbes 2 viimast tuba ja nagu selgus siis eelmisel õhtul Bagkoki jõudnud kutid ei mahtunudki sinna hostelisse. Niiet tüng. Ent kena koht oli :) rahaliselt ehk mitte kõige soodsam, ent ka kallis polnud. Ma arvaks et 2ne vendiga ja oma dušsiruumiga tuba oli 450 vmt.
Sõime jällegi, Kadi pidi jääma oma jalgu puhkama ja arsti otsima, seega me kolmekesi tahtsime linna uurida. Kauplesime endale 220-ga Tuktuk-i, et käia veidi kultuuri kaemas.
Lootsime saada 3 mošeed ilma ühegi kaupluse külastuseta. Nimelt võivad tuktuki mehed teha sulle üliodava hinna, ent veavad su ka siis mingitesse kauplustesse, kus sulle määritakse mingeid asju pähe. Sattusime esimesena kuhugi tundmatusse kohta, tegime ümber maja kiire pildi ning liikusime edasi. Sattusime järgmisena Marmor Mošeesse vms, igaljuhul oli seal üks tore giid, kellel nimeks Sandy vmt, rääkis meile Buddha poosidest (meditatsiooni poos, lõpetage sõda poos, seisev poos, õpetamise poos jne) ning usuga seonduvast. Väga sõbralik onu, rääkis et kui inimene iga päev mediteerib lootose poosis siis ei ta haideks :P. 
Ning, et tema pole kunagi haige, kui pea valutab siis tuleb masseerida siit ja kui selg siis sealt. Näitas seda ka Mirjami peal - ta polnud eriti õnnelik :D
valus ja naljakas olevat olnud. Rohkem Buddha kujusid me näha ei soovinud, sõitsime oma tuktuk-iga kodu tagasi ning maksime, juhi üritustest rohkem saada, 200Bahti, kuna meid ei viidud lubatud kohtadesse.
Edasi möödus see päev kuidagi Khao Sani tänava ja selle lähiümbruse avastamise tähe all. Õhtul käis Mirjam näohoolduses/maniküüris/pediküüris ning mina samal ajal Tai massaažis ja Andri õli massaažis. Huvitav kogemus :P Tai massaaž ei ole meie mõistes päris massaaž, rohkem on seal tegemist lihaste rõhumisega vmt. Massaaži tegija nimelt käib läbi kõik lihased järk järgult ning avaldab neile (sageli kogu oma keha raskusega) survet. Kohati oli isegi valus. Massaaži lõpuks ragistati ka selgroogu :)
Õhtul tegime mõned kokteilid, mul tuli migreen ja läksin kodu tuttu. Teised käisid läbi Khao Sani baare ja klubisid
13.05.2009 Krokodillipark & Shopping
Võtsime oma hostelist tripi ujuvale turule ning krokodilliparki (650B). Ärkama pidi muidugi vara. Läksime trippima 3kesi, Kadi jäi hostelisse oma jalgu ravima. Peale mõnda aega minibussis magamist olimegi kohal. Kondasime ringi. Turg oli niisiis selline, et kanalitega tihedalt asustatud alal ja kaupu müüdi nii maismaalt kui paatidest kanalitelt. Tädikesed sõitsid oma kanuudes ringi ja pakkusid kaupu. Kena!
Rohkem meeldiski meile seal istuda ja ringisebimist kaeda, Floating Market on muutunud liialt turistikaks ning asjadel (va puuviljad) on päris krõbedad turisti hinnad - ehk kauplema peaks kõõõõvasti. Ostsin sealt mu arvates parima magustoidu - kookosetaignas küpsetatud banaanid. Mmm, ükskord kui ma õpin neid ise tegema, siis võin ka teistega jagada :)
Andri ei viitsinud niisama istuda ja ümbrust kaeda ning läks maoshõule. Olevat äge olnud, sai ka mingise piisikese ussi endale kaela :p
Edasi sõitsime ca 1h ning läksime sööma. Söögikohast mõned minutid edasi oligi Samphran Elephant Ground & Zoo. Lisaks krokudele oli seal siis ka elevante, tiigreid, ahvipoisse.. Kohe loomaaaiast sisse astudes sattusime kolme ca 2 aastase vantsi juurde. Muidugi oli vaja pilti teha ja katsuda. Võin öelda, et minu ettekujutus, et vants on sihuke kena mõhnaline ning mõnus katsuda purunes küll. Vantsi paitamine meenutab väga terasharjaga käe pühkimist :p
Edasi liikusime vantside shõule.
Seal kujutati ajaloost erinevaid asju nt sõjakäike ja hariti kuulajaid - nt kõik valged elevandid kuuluvad automaatselt kuningale, aga neid on väga vähe... Pärast shõud andsime vantsidele bambust ka, jällegi hirmus ent samas ka nii lahe. Hirmus seetõttu et niisuurele loomale on kuidagi kahtlane oma kätt suujuurde toppida :D
Edasi kondasime krokude pargis ringi ning Andri toitis ka neid. Krokusid oli seal tuhandeid ning erinevaid sorte/liike.
Seal oli ka veel orhideede aed, kus tegime väikese tiiru. Nägid need seal välja hoopis teistsugused kui eestimail niiet mina vana lillevõhik poleks osanud arvatagi et need orhideed on.
Peale krokodillikasvanduse külastust sõitsime tagasi koju. Otsustasime minna mõnda suuremasse keskusesse shoppama, meiega liitus ka Kadi. Valisime Tokyu keskuse, kuhu meie kodulähedalt sõitis buss nr 15. Selle keskuse valisime eelkõige kuna seal olevat suur valik tehnikat ning Andril oli ka kavatsus endale telefon osta. Otsustasime keskuses jaguneda, Andri ja Kadi käisid omapäi ringi ning meie Mirjamiga koos. Meie kartsime küll eksida :) teised tegid kaardist endale fotokasse pildi ja olid vapralt üksi. Poest toopäev ostsime vist ainult teksaseid - mina 2 ja Mirjam 1 paari. Ca 200 krooni paar, veidi peale..
Teel bussile käisime veel läbi Tescost ja ostsime juba mõningaid komme-asju koju ja väike Spyjook (4pack :P) õhtuks. Kaanisin koju jõudes neid lausa 3tk ära ning enesetunne oli täitsa hää. Käisime kambakesi söömas ning tuli uni. Andri tahtis veel linnapeale minna, et aga kellelgi teisel suurt tuju polnud, siis läks ta seekord üksi. Oli kohanud paljusid häid inimesi.
14.05.2009 Viimane päev ja ärasõit
Ärkasime 9st, võinoh Andri veel magas :) Sõime hommikust, käisime Kadiga kaasas arstil (kus tal jalgu puhastati ja mäda väljutati vmt) ning läksime iluprotseduuride maja poole. Mirjam lasi teha endale maniküüri ning Kadi selle ja lisaks näohooldust jmt. Kui Mirjami protseduurid lõppesid, siis läksime bussipeatusesse, kus üllatuslikult ootas meid ees Andri - arvasime, et ta magab kauem :) Sõitsime taas Tokyu keskusesse. Sinna seetõttu, et turult sai need samad asjad umbes sama hinnaga, ent algaja kaupleja võis turul oluliselt rohkem petta saada. Ostsin veel ühed põlvpüksid, Mirjam ostis prillid (tavalised ja päikse) ja sussid ning kindlasti midagi veel. Aga et olime juba väsinud, siis loivasime tagasi kodupoole ja käisime jalamassaažis. Peale seda oligi juba käes kokkulepitud aeg, ehk kell oli 6 saanud. Ootasime veel veidi, ent meie sõbrad olid ilmselgelt poodlemisega hoogu sattunud, seega alustasime ise õhtusöögiga kuna olime näljas :D 
Peagi laekusid kohale ka meie kaaslased, kelledest Andri oli shopanud, oma märgatavalt suurema seljakoti kui minul, pungile täis - kõik ju niii odav (teksaseid, pusasid jmt) :) Nad jõudsid ka napilt söödud, vahepeal lahendasin mina oma viimase Spy ja vahetasin riideid ning oligi aeg minna. Õues sadas padukat, hostelis käis muudkui elekter ära. Taimaale vist ei meeldinud, et me lahkusime..
Ca tunnike mikrobussiga sõitu ning olimegi lennujaamas. Õnneks ei pidanud ootama ja saime teha check in-i ja jõime kiiruga ühe purgitäie schweppes'iga Ko PhaGnanist allesjäänud Gin-i. Et passikontrollis jäid Andri ja Kadi meist oluliselt tahapoole (nad valisid aeglasema järjekorra), siis läksime Mirjamiga ees poodlema. Allesjäänud raha tuli ju ärakulutada ;) Peale shopingut jõime veel veidi, osa Gini jäi prügikastilegi.
Seltskond oli jagunenud ning meid ootasid ees uued kohad ja seiklused..
4.05.2009 Tere Tai!
Piiriületus läks libedalt, võtsime edasi suuna rongijaama. Kõik backpackerid on kaugetel maadel omavahel suured sõbrad. Niisiis sattusimegi Su Ngai Kolok rongijaamas rääkima karja brittide ja ühe soomlasega.
Soomlane, kel nimeks Peteri, kel ees sama siht mis meil - Hat Yai-, selgitas et rongide hilinemine on sealkandis tavaline - nimelt hilines meie rong oma väljumisega tugevalt - mingi tunnikese küll. Rongijaamas tegime esimesed kohalikud õlled :) külm õlu oli kuidagi erakordselt hea.Peteri käib juba aastaid, igal aastal vähemalt 2 kuud aastas Kagu-Aasias sukeldumas. Seekord oli tal kaasas ka filmimisvarustus - nimelt töötab ta Soomes operaatorina ning seekord oli talle antud ülesanne vee-all koguda materjali mingi dokumentaali jaoks.
Samuti seletas Peteri meile, miks oli rongis ja ka rongipeatustes palju sõdureid. Nimelt oli mõni nädal enne seda 2 inimest rongis maha lastud - rahvusvahelist uudistekünnist see ületanud pole, seega midagi täpsemat on raske öelda. Tukkusime rongis, kuni jõudsime Hat Yai-sse. Ühinesime Peteriga ning võtsime 2x2 tuba Hotel Parkis. Peteri pidi nimelt oma tüdruksõbraga kohtuma järgmisel päeval sealsamas ning kulude optimeerimiseks võtsid nad toa Andriga kahepeale. Hat Yai jäi meelde She-male'idega - neid oli igalpool :D päris korralik ehmatus oli neid niipalju linnapildis kohata. Samuti käisime söömas oma esimest Junki - KFCs. Seda seetõttu, et minul oli makaronidest ja riisist kopp ees, ning teised andsid mu soovile järele. Õhtul tegime väikesed joogid ja tegime esimest tutvust kohaliku "naistekaga" so veinicooler SPY. Poisid käisid veel ka Tai massaažis ning hotellitoas sai tehtud veel mõni jook ja tuligi unii...5.05.2009. Ko Lanta
Hommikul startisime 9.30, et jõuda pärastlõunaks Ko Lanta saarele. 2 minibussi ja 2 praami hiljem olimegi kohal. Bussipeatusest hakkas meile Tuk-tuki mees Pearl beachi pähe määrima, et Andri selle koha nime ei mäletanud kus nemad ööbisid eelmine kord, ja et Loneley Planet meid ka siinkohal ei aidanud, siis läksimegi seda kohta kaema.Tegemist oli päris korraliku kohaga. Et tegemist oli off-seasoniga, siis saime aircon-iga kolmese toa 600Bahti eest öö (vähem kui 200kr). Käisime mereääres ujumas: merigi oli siin teise iseloomuga - ei mingit läbipaistvust, kiiresti läks sügavaks, randa tulid mõnusad lained..
Pesime ennast ning läksime sööma.
Ühelpool kõrvallauas libistas Jeesus õlut, teiselpool oli kari kohalikke hipisid. Chill oli. Peale sööki tegime kõrvalbaaris kokteile (19-21 oli happy-hour! kõik kokteilid 100Bahti). Peale esimest väikest Mohiitot võttis Andri järgmise kohe ämbriga. Tai-s on nimelt kombeks müüa jooke nii klaasi kui ämbriga. Kui klaas maksab keskmiselt 100-150Bahti siis ämbri saab 300-400 Bahtiga.
Peale teisi kokteile jalutasime mööda randa edasi Dudu-baari. Dudu-baariga on selline lugu, et tegelikult on tegemist Funky Fish bar-iga, ent kuna siis kui Andri seal eelmine aasta käis, siis oli seal baaris väga popp Dudu-lugu (jällegi on lool tõen mingi teine nimi aga kordab fraasi dudu-dudu-damdamm), siis oli ta baari ristinud Dudu-baariks. Tegime ka seal väikesed joogid (Andri jällegi ämbri), kuulasime dudu-lugu ning jätkuvalt oli ilus chill. Kella 22 ajal olime juba purjus ja väsinud ning läksime koju tuttu. Uni tuli kiirelt.6.05.2009
Meie aircon-iga toas on külm magada!!! võtsime endale kapist teki järgmiseks ööks. Muidugi selgus ka, et olin uniselt vajutanud nuppu, mis viis konditsioneeri 18 kraadi peale. Seega mina arvasin öösel et tõstan temperatuuri 22st kõrgemale, aga tegelikult siis 18st liigutasin 3-4 kraadi edasi.
Sõime rannal hommikust. Mir ja Andri tegid tutvust kohaliku kõutsiga. Päris nunnu teine. Kui Malaisia oli kasse täis, siis Tai on rohkem koerte maa.. Kassid näevad valdavalt Tai-s ka suhteliselt normaalsed välja :D (mitte õblukesed ja nirud). Rentisime rollerid. Plaanisime rentida 3, ent meie hotelli omanik arvas, et Mirjam saab surma :p Hirmutas meid, et kui sõita ei oska siis ikka ei tasu võtta, et mingid turistid sõitsid kunagi üle kaljuserva ja pärast tuli nende jalad amputeerida. Ilmselt oli tegu väikese liialdusega, ent sellest piisas. Võtsime 2 rollerit - 200Bahti päev. Minul käed esialgu värisesid ning esimesed 500m sõitsin vastassuunavööndis (kuna kohe ei tulnud meelde, et seal on liiklus vasakpoolne), ent alguse ebakindlus möödus kiirelt. Käisime koobastes kondamas (Khao Mai Kaew Cave) ning waterfalli kaemas. 
Koopad olid ägedad, seal oli küll rõvedalt palav ja niiske ent siiski olid nad ägedad. Väljudes pidime mingist august läbi roomama ning nägime ka nahkhiiri. Meid viis sinna sihuke äge giid, kes tutvustas meile ka muud kohalikku.. "näete lapsed, see on sidrunipuu" jne ;) lubas meile ka teel nähtud varaani pesa näidata hiljem, õnneks läks see meil meelest küsida. Waterfallini tee oli pikk, kõigepealt pidi sõitma rolleriga edasi ning hiljem veel üksjagu matkama.. kui oleks teadnud, et teekond nii pikk, siis poleks ehk läinudki. Teekonna pikkus, et koske näha poleks olnud määrav, juhul kui meil oleks olnud laialt aega. Nimelt pidi Kadi jõudma Ko Lantale suhteliselt sellisel ajal kui meie alles koseni jõudsime, ning Andri oli lubanud, et läheme talle vastu. Klõpsisime paar pilti ning kimasime tagasi. Libisesin tagasiteel oma libedate plätudega jões kividel ning plärtsatasin graatsiliselt vette. Tagajärjeks kriimud jalgadel ja mõned sinikad. Passide/rahakottide ja fotokaga kott õnnestus imekombel kuivaks jätta. 
Aga ei olnud aega haavu lakkuda, põrutasime edasi ning tagasitee läks kuidagi libedamalt :p kui minek ja peagi olimegi metsast väljas. Nägime esimest elevantsi oma teel ning tegime piltigi. Kimasime tagasi, olime asunud leviaugus ja seega ei teadnud kas Kadi on juba kohal.. Läksime bussijaama, kust meie olime saabunud - ent Kadi seal küll polnud. Ootasime, sõnumineerisime, ent kuna aku oli Andri telefonil otsa lõppemas, siis loobusime. Andri saatis Kadile hotelli nime ning rollerdasime koju ära. Kadi võttis eraldi toa, kuna meie olime enda oma eest juba maksnud ja kohalikud olid veidi laisad, ning meid 2*2-sesse vahetada ei lubatud. Anti aga meie toast 100 alla (kuna tõime kliente juurde), mille lahkelt andsime/tasaarveldasime Kadile. Käisime linnas rolleritega söömas. Kadi ei julgenud minu taha istuda, ning seega tegime vangerduse - Mirjamist sai minu seljakott
ja Kadist Andri oma. Pärast sööki poodlesime oma ilusa majakese külmkappi 4 Spy vm jooki, lahendasime kodutrepil neist mõned ning läksime randa kokteilidele. Et aga olime päeval olnud tegevuses, siis jäi hiljapeale järgmise päeva orgunn. Nimelt tahtsime minna PhiPhi saari vaatama. Kodulähedal ei olnud ühtegi normaalset pakkujat, seega rollerdas Andri linna ning otsis meile tripi. Eelmisel õhtul meie "kodubaaris" lubatud tuleshõu jäi ka tooõhtu ära, ent see meid ei seganud. Sain väga õudsalt kange ja puskari maitsega LongIslandIceTea, mille jätsin seekord täiesti alles. Natuke chilli ja pikast päevast väsinud kobisid järgemööda magama.7.05.2009 PhiPhi
Hommiku vara tuli meile auto järele. Läksime sadamast paadile ning sõit algas. Tukkusime veidi ning peagi olime Phi Phi Leh saare juures ja oli aeg snorkeldada.
Kadile snorgeldamine ei istu, seega oli ta paadis, Mirjam oli veidi aega vees ent kuna tolles kohas kalu vägapalju polnud näha, siis läks ta ka pardale. Me Andriga jäime vette, liikusime ringi leidsime ilusamaid/kalarikkamaid kohti, ning läksime ka redelist üles saarele, et käia ära sellel rannal kus filmiti The Beach film. Parasjagu käisid seal ka mingi kohaliku filmi võtted, pilti sellest kahjuks aga ei teinud.. 
Snorgeldasime tagasi paadile ning liikusime paadiga edasi ahvide rannale, kus sai jälle snorgedada. Ahve oli tõeliselt palju seal, päris pisikesi ja suuremaid. Neid toideti, nendega tehti pilte, nad jõid purgist pepsit jne. Täitsa äge. Järgnes lõuna paadil, seejärel vaba aeg Phi Phi Don saarel - kus käisime veidi turul ringi, sõime ananassi ning tegime shake'id saare teises küljes restoranis. Järgmisena sõitsime koju, oma hotelli jõudsime mingi kella 4ks. Maitsvad Spy-d kodumaja ees... ning jalutasime mööda randa edasi söögikohta otsima. 
Pidama jäime Dudu-baari juures ning loomulikult saime Andri soovil ka Dudu-loo. 
Õhtul traditsiooniliselt paar kokteili kodubaaris. Kadi hakkas saabuma kohalikku aega ning oli hommikusest varasest ärkamisest ikka väsinud ning läks magama. Meie saime kodubaaris näha ka viimaks kohalikku tuleshowd - täitsa kena oli.8.05.2009 Ko Lanta -> Ko Pha Gnan
Päev möödus peamiselt reisimisega. Alustasime hommikul kell 7:30 kui meie hotelli omanik viis meid bussijaama, sealt viis meid mikrobuss + 2 praami Krabi bussijaama. Kell oli juba 10 kui Krabi bussijaamas olime,
seega oli kõht juba tühi. Sel ajal kui teised uurisid kust meie buss/transfeer läheb ostsin mina pontsikuid (mmmm) ja kokat. Kuna meie transfeer pidi veidi aega võtma siis läksime ületee kohvikusse, ning meie transfeerile pidi öeldama, et me oleme seal. Jõudsime maha istuda, tellida ja oma joogidki kätte saada, kui selgus et meie transport on kohal. (Nimelt pidi meid viidama kuhugi bussifirma peatusesse, see buss ei pidavat suurde bussijaama tulema). Kuna aega pidi nagu olema, siis otsustasime talle märku anda, et ta meid ootaks. Andri näitas 10t ning tundus et kohalik tüüp sai aru. Tegelikult läks küll veidi kauem, ent enne kui ca 10min läbi sai sõitis juht minema. Olime hämmingus, sõime lõpuni, ent peale maksmist selgus kurb tõsiasi, transfeer oligi päriselt läinud, mitte lihtsalt teise kohta parkinud. Andri ja Kadi käisid uurisid bussijaamast, Andri helistas bussifirmasse, kõik mis meile öeldi oli - tuleb oodata. Ise olevat me süüdi olnud, kuna ei läinud autopeale, juht ei rääkivat inglise keelt ja ei saanud aru, miks me autopeale ei lähe. 
Muretsesime, et kas kaotasime tõesti kogu raha mis olime juba maksnud... Ent veidi peale 11 sõitis ette päris suur buss, kuhu saadeti ka meid peale. Buss viis meid Surat Thani linna. Sealt nii 2tunni pärast viis meid järgmine buss edasi praamile. Vahepeal 
Surat Thanis kõigepealt transpordi ootamine, siis oli "check in" 500m kaugusel ning bussi ootamine/"majutuse bronn" järgmised 500m edasi (vähemalt jäi mulje et vägavähe sõitsime). Vahepealne transport oli kastiauto, kuhu topiti meid -turiste- maksimaalselt sisse. Vahepealsel ootamise ajal saime tuttavaks brittidega Matt & Adam ning prantslastega Ali ja JiJi. Paadisõidul chillisime brittidega, kes lahkelt lubasid oma Lonley Planetit kasutada öömaja otsimiseks. Turundus Tai moodi käib aga nii, et tuleb juba laevapeal käia inimestele näitamas öömajadest pilte ja nii üritada neid ära rääkida. Meie ei viitsinud jamada, kuna kell oli juba pool 10 vmt, ning võtsimegi temalt kodu, mõeldes et saame alati ümber kolida kui ei sobi. Kodu oli täitsa OK, asus Haad Yao beachi lähedal, maksis 300Bahti ventiga tuba ning majaees oli ka võrkkiik :D Sõime õhtust ning tuligi magamamineku aeg.9.05.2009 Ko Pha Gnan
Meie reisikaaslased ei olnud nii hästi aklimatiseerunud kui meie, ning nemad sellises palavuses magada ei saanud. Nemad vahetasid hommikul tuba - 700Bahti eest edasisteks öödeks lux-toa vastu air-coni, sooja vee ja külmkapiga. Rentisime traditsiooniliselt 2 rollerit, Kadi jäi koduranda päevitama, meie Andri ja Mirjamiga sõitsime saart avastama. Sõitsime ca 8km kaugusele sadamalinna Thong Sala-sse, küsisime tagasisõidu kohta ning käisime poodlemas. Mina ostsin endale plätud :) mu enda nahast viisud olid lagunenud..
Peale mõningast poodlemist, mõtlesime sõita edasi kohalikku uhkeimat Waterfalli kaema, see asus keset saart ning selleni jõudmiseks pidime veidike mäkke ronima. Peale mõningast sõitu hakkas minu pisike rollerike välja surema, natuke sõitis ja jälle kadus jõud ja suri välja.
Kontrollisime, kütust nagu oli u pool paaki, ent oletasime, et ehk kallak on nii suurt et ta ei saa seda kätte.. Andri käis sõitis tõi liiti kütust (viski pudeliga) ning ratas imes selle sisse ja tõepoolest sõitis edasi. -Vahemärkusena pean mainima, et kohalikud bensiinijaamad on saartel ägedad :D kas müüaksegi kütust liitrite kaupa pudelites või on "bensiinijaamaks" tünn, kust siis kütust välja vändatakse- Ent peale mõnda maad hakkas korduma sama pull - suurema kallaku peal suri välja. Peale mitmeid katseid tegi mootorratas eriti ägedat häält :P (nagu hakkaks mootorist kohe tükke kukkuma) ning mina ei julgenud sellega enam edasi sõita ega käima pannagi. Sõitsime vabakäigul mäest alla ning kuna käivitamisel käis ikka vääga imelik hääl, siis saatsime Andri kodu tüüpidele rääkima, et meil on mure.. Mirjam jäi minule seltsi. Peagi sõitis meist mööda mingi kohalik mootorrattur, küsis mis neiudel lahti, meie lahkelt seletasime. Seepeale proovis ta ise seda käivitada, tegi väikese tuuri, lasi korraks pöörded üles ning ütles, võite sellega vaikselt tagasi sõita küll. Uskusime teda, hüppasime rattale ning kiirustasime aeglaselt tagasi. Enne veel saatsime Andrile sõnumi, et tuleme ise ja et ta kodustele/laenajatele midagi ei räägiks. Suur oli aga üllatus, kui jõudsime tagasi enne Andrit. 
Nimelt tulime meie otseteed, tema aga tuli tagasi mööda sama teed midamööda läksime sinna kus olime. Rääkisin kohalikele oma muret - ratas sureb mäest üles sõites välja, kütust nagu on ja muidu sõidab heasti. Poiss viis rolleri mehhaaniku juurde ning kiirelt selgus ka põhjus - õli oli sellel veidi vähevõitu. 15min hiljem oli mehhaanik ratta korda teinud ning sain ta tagasi.Edasi käisime sadamalinnas söömas -meie söömise ajal käis üle saare üks korralik padukas ca 30min- Tescos Gin-i ostmas ning Kadi ja Andri käisid ka poodlemas. Samal ajal kui nemad poodlesid, siis meie lahendasime lõbusalt Gin-i. Nimelt oli tooõhtu saare teises otsas kurikuulus fullmoon party http://fullmoonparty-thailand.com/.
Meie Soome sõber Peteri rääkis küll, et tegemist on suhteliselt koleda narkopeoga, aga kui juba kogemata õigel ajal seal olime, siis pidime selle kindlasti üle vaatama. Et olime rentinud endale rollerid tolleks päevaks, siis otsustasime sinna minna rolleritega. Takso sinna oli vist ca 150Bahti inimene, meie rollerike maksis 200Bahti/päev + kütust mingi 70Bahti eest. Andri ja Kadi ei tahtnud enda omaga pimeduses sõitmisega riskida ning võtsid takso (tegelikult tahtis Andri lihtsalt juua ja ei tahtnud sõita :P), meie aga ei plaaninud eriti tinistada ja otsustasime ikka rolleri kasuks. Fullmoon party randa oli ühtekokku ca 20km, sellest u esimesed 10 olid meile tuttavad. Tee ääres oli näha karjades tüdrukuid, kes lootsid et neid "ostetakse". 
Mingi 5km lõpust oli tee õige huvitav, kuna nii hullude tõusude ja laskumistega teed polnud me veel näinud. Samuti polnud me proovinud peale õli lisamist rollerisse temaga enam mägesid ületada. Õnneks läks kõik libedalt ;) ainult esimesest suuremast mäest ei saanud kahekesi üles ja Mirjam pidi sportides sealt jala üles tulema. Ent selles võib süüdistada ees munenud autosid, millede tõttu ei saanud ma enne hoogu üles võtta ja meid kahte ei jaksanud nii pisike üles vedada.Pidu oli äge! Ämbreid müüdi suhteliselt soodsa hinnaga. Sissepääs peoalale maksis 100Bahti ning selle eest saime ilusa käepaela :) ning mitmeidmitmeid erinevaid pidusid rannal. Nimelt oli siis tegemist pika rannaga ja rannaäärse alaga, kus kõigil pubidel/rannabaaridel/baaridel oli üles pandud oma tehnika ning muusika oli suunatud merele. Mööda rannaäärt kõndides võis seega saada osa väga mitmetest erinevatest muusikaliikidest. Rahvast oli tuhandeid, kohalikud tegid tuleshowd, müüdi erinevaid sööke-jooke, üritati kameeleoniga rahvast pildile saada jne (100Bahti eest).
Me jõudsime Mirjamiga sinna ca 10 ajal õhtul kui pidu oli väidetavalt alles algusjärgus. Rahvast oli korralikult, kuid väga "umbes" inimesi ei paistnud. Kondasime ringi, tegime ühed Breezerid, nägime oma reisikaaslasi Prantsuse poisse, tantsisime nendega.. Peagi hakkas uni tulema vaikselt peale ja et pidime 20km kaugusele koju jõudma siis kuskil poole 1 ajal hakkasimegi tagasi liikuma. Pool 2 olime õnnelikult juba kodus. Peol kuulsime ka esimest korda eesti keelt, meist möödus kiirel sammul 3ne eestlaste seltskond, ent jutlema me ei hakanud..Meie reisikaaslased Andri ja Kadi jõudsid peolt vastavalt üks hommikul 7 ning 4 ämbrit/kaotatud telefon-plätud ja teine 8 ajal kaotatud plätud/lõhutud jalad hiljem. Kadi oli nimelt käinud vastu hommikut seal kuskil ujumas ning kurjad kaljud tegid ta kätele ja jalgadele sügavad haavad. Andril puudub oma telefoni kaotamise võimalikkusest vähimgi teadlikkus. Seejuures jäid temakätte alles Kadi telefon, rahakott ja fotokas. Müstika :)
10.05.2009 Ikka Ko Pha Gnan
Ärkasime, sõime hommikust, pidasime plaani - vaja on minna ära osta rongipiletid Bangkokki. Et kõik ikka samal nõul oleks, siis läksime ja äratasime meie väsinud sõbrad. Andri oli veel purjus :D ning tema suust tuli korralik mõõk. Kadi soovis veel päevitada ning muretses oma jalgade pärast. Andrigi arvas et tema 3 päeva ei tahaks Bangkokis veeta. Mõtlesime, ning otsustasime minna täpsemalt uurima rongide kohta - et võtaksime järgmisel õhtul Surat Thanist öörongi Bangkokki ent selleks sooviks võimalikult hilja Ko PhaGnanilt lahkuda.. Rollerdasime kaksi linna ning saime veidi infot. Võimalus oleks minna sama hinnaga ka katamaraaniga Bangkoki aga siis jõuaks sinna kohale kell 1 öösel. Teisest kohast teatati meile, et rong on juba täis.. kolmas koht ütles et saab küll, aga minna tuleb ära 12:00 praamiga. Sõitsime siis jällegi koju, et kuulda kaasreisijate arvamust. Andri magas veel õndsat joodikuund, ent peale pikemat kaalumist otsustas Kadi ikka et tuleb ka koos meiega Bangkoki. Andri eest otsustasime siis ise, et küll ta tuleb siis ka. Rollerdasime tagasi linna ning ostsime ära viimased 4 piletit öörongile magamiskupeedesse (1200/1300Bahti inimene).
Vahepeal oli Andri ka üles saanud ning nemad koos nende uute sõprade rootslastega läksid rolleritega Waterfalli otsima. Meie tegime samal ajal oma reisi esimese!!! tunnikese päevitamist ning tõime endale poest paar Spy-d. Tinutasime omi jooke, ning chillisime võrkkiiges. Õhtul pimedas saabusid oma retkelt ka meie sõbrad, olevat nad pika džunglimatka läbi teinud. Tegime ühise õhtusöögi ning hakkaski päev jälle lõppema.
11.05.2009 Paradiis konetš
S
ee, et pidime lõpetama kondamise paradiisisaartel hakkas andma märku sellest, et meie reis hakkab lõppema ning et on aeg koju tagasi tulla. Tegelikult oli tol hetkel ärasõiduni veel põhimõtteliselt 4 päeva ja 3 ööd, ent kuna tahtsime ka päälinnas veidi ringi kolada ja muidugi POODELDA, siis otsustasime veeta Bangkokis 2 ööd/3 päeva.Hommikul seega saime veel vaid pakkida asjad, süüa hommikusöögi ja juba tuldigi meile järele, et sadamasse viia. Seekord ei ületanud me merd mitte praamiga, vaid speedboatiga. See sõitis läbi Ko Samui saare (ko phagnani suurem vend), kust tulid ka veel osa inimesi peale.
Paadil kohtasime järgmisi eestlasi. 2 sõbrannat koos ühe 5-6 aastase lapsega, nemad olid 2 nädalat olnud Ko Lantal ja nüüd 2 nädalat Ko PhaGnanil. Olid kenasti pruunid ja veel ei tahtnud koju, aga oli aeg.2,5h hiljem olime 1h sõidu kaugusel Surat Thanist, seal kuhu paat meid viis. Seekord ei olnud mingit tsirkust bussisõidu juures. Bussid olid kohe vastas, laadisime end sinna peale ning hakkasime rongipoole sõitma. Kohale jõudsime liiga vara. Meie rongini oli aega -ma pakuks- mingi 2,5h . Igaljuhul läksime linnapeale kondama. Käisime söömas ning ostlesime tänavasöögikatest erinevat head ja paremat. Nt kohupiimapallikesi, vahvleid, lihavardaid, Andri ostis mingi kalmaarikese pulga otsas jnejne. Igaljuhul oli ulmeliselt odav (tüüpiline summa oli 10 bahti ehk u 3 krooni) ja sõime oma kõhud jällegi punni.
Tagasiteel täiendasime oma joogivarusid 7 Elevenis ja läksime oma kottidele bussifirmasse järele. Tegime seal shake'id ja läksime rongijaama rongi ootama. Loomulikult pidi meie rong hilinema. Ja hilines nii tund ja 15. Seetõttu pidime rongijaamas jooma ja muidugi sai mu 2 Spy-d otsa ja pidin veel ühe juurde ostma :D.Lõpuks tuli rong, kus aga pikka juttu polnud. Panime end oma koikudele paika, käisime pesime kikud ning tuli öö.
12.05.2009 Bangkok
Rong pidi jõudma 8 paiku hommikul, ent kuna väljasõit hilines, siis hilines ka saabumine nii u 1h võrra. Võtsime rongijaamast bussi ning kimasime linna. Kadi Ko PhaGnanil leitud rootslastest sõbrad pidid võtma toa Lamphu house nimelises hostelis põhilise kauplemis/peotänava Khao San lähistel.
Seega asutasime ka meie sinna. Saime vist umbes 2 viimast tuba ja nagu selgus siis eelmisel õhtul Bagkoki jõudnud kutid ei mahtunudki sinna hostelisse. Niiet tüng. Ent kena koht oli :) rahaliselt ehk mitte kõige soodsam, ent ka kallis polnud. Ma arvaks et 2ne vendiga ja oma dušsiruumiga tuba oli 450 vmt.Sõime jällegi, Kadi pidi jääma oma jalgu puhkama ja arsti otsima, seega me kolmekesi tahtsime linna uurida. Kauplesime endale 220-ga Tuktuk-i, et käia veidi kultuuri kaemas.
Lootsime saada 3 mošeed ilma ühegi kaupluse külastuseta. Nimelt võivad tuktuki mehed teha sulle üliodava hinna, ent veavad su ka siis mingitesse kauplustesse, kus sulle määritakse mingeid asju pähe. Sattusime esimesena kuhugi tundmatusse kohta, tegime ümber maja kiire pildi ning liikusime edasi. Sattusime järgmisena Marmor Mošeesse vms, igaljuhul oli seal üks tore giid, kellel nimeks Sandy vmt, rääkis meile Buddha poosidest (meditatsiooni poos, lõpetage sõda poos, seisev poos, õpetamise poos jne) ning usuga seonduvast. Väga sõbralik onu, rääkis et kui inimene iga päev mediteerib lootose poosis siis ei ta haideks :P. 
Ning, et tema pole kunagi haige, kui pea valutab siis tuleb masseerida siit ja kui selg siis sealt. Näitas seda ka Mirjami peal - ta polnud eriti õnnelik :D
valus ja naljakas olevat olnud. Rohkem Buddha kujusid me näha ei soovinud, sõitsime oma tuktuk-iga kodu tagasi ning maksime, juhi üritustest rohkem saada, 200Bahti, kuna meid ei viidud lubatud kohtadesse.Edasi möödus see päev kuidagi Khao Sani tänava ja selle lähiümbruse avastamise tähe all. Õhtul käis Mirjam näohoolduses/maniküüris/pediküüris ning mina samal ajal Tai massaažis ja Andri õli massaažis. Huvitav kogemus :P Tai massaaž ei ole meie mõistes päris massaaž, rohkem on seal tegemist lihaste rõhumisega vmt. Massaaži tegija nimelt käib läbi kõik lihased järk järgult ning avaldab neile (sageli kogu oma keha raskusega) survet. Kohati oli isegi valus. Massaaži lõpuks ragistati ka selgroogu :)
Õhtul tegime mõned kokteilid, mul tuli migreen ja läksin kodu tuttu. Teised käisid läbi Khao Sani baare ja klubisid
13.05.2009 Krokodillipark & Shopping
Võtsime oma hostelist tripi ujuvale turule ning krokodilliparki (650B). Ärkama pidi muidugi vara. Läksime trippima 3kesi, Kadi jäi hostelisse oma jalgu ravima. Peale mõnda aega minibussis magamist olimegi kohal. Kondasime ringi. Turg oli niisiis selline, et kanalitega tihedalt asustatud alal ja kaupu müüdi nii maismaalt kui paatidest kanalitelt. Tädikesed sõitsid oma kanuudes ringi ja pakkusid kaupu. Kena!
Rohkem meeldiski meile seal istuda ja ringisebimist kaeda, Floating Market on muutunud liialt turistikaks ning asjadel (va puuviljad) on päris krõbedad turisti hinnad - ehk kauplema peaks kõõõõvasti. Ostsin sealt mu arvates parima magustoidu - kookosetaignas küpsetatud banaanid. Mmm, ükskord kui ma õpin neid ise tegema, siis võin ka teistega jagada :)
Andri ei viitsinud niisama istuda ja ümbrust kaeda ning läks maoshõule. Olevat äge olnud, sai ka mingise piisikese ussi endale kaela :p
Edasi sõitsime ca 1h ning läksime sööma. Söögikohast mõned minutid edasi oligi Samphran Elephant Ground & Zoo. Lisaks krokudele oli seal siis ka elevante, tiigreid, ahvipoisse.. Kohe loomaaaiast sisse astudes sattusime kolme ca 2 aastase vantsi juurde. Muidugi oli vaja pilti teha ja katsuda. Võin öelda, et minu ettekujutus, et vants on sihuke kena mõhnaline ning mõnus katsuda purunes küll. Vantsi paitamine meenutab väga terasharjaga käe pühkimist :pEdasi liikusime vantside shõule.
Seal kujutati ajaloost erinevaid asju nt sõjakäike ja hariti kuulajaid - nt kõik valged elevandid kuuluvad automaatselt kuningale, aga neid on väga vähe... Pärast shõud andsime vantsidele bambust ka, jällegi hirmus ent samas ka nii lahe. Hirmus seetõttu et niisuurele loomale on kuidagi kahtlane oma kätt suujuurde toppida :DEdasi kondasime krokude pargis ringi ning Andri toitis ka neid. Krokusid oli seal tuhandeid ning erinevaid sorte/liike.
Seal oli ka veel orhideede aed, kus tegime väikese tiiru. Nägid need seal välja hoopis teistsugused kui eestimail niiet mina vana lillevõhik poleks osanud arvatagi et need orhideed on.
Peale krokodillikasvanduse külastust sõitsime tagasi koju. Otsustasime minna mõnda suuremasse keskusesse shoppama, meiega liitus ka Kadi. Valisime Tokyu keskuse, kuhu meie kodulähedalt sõitis buss nr 15. Selle keskuse valisime eelkõige kuna seal olevat suur valik tehnikat ning Andril oli ka kavatsus endale telefon osta. Otsustasime keskuses jaguneda, Andri ja Kadi käisid omapäi ringi ning meie Mirjamiga koos. Meie kartsime küll eksida :) teised tegid kaardist endale fotokasse pildi ja olid vapralt üksi. Poest toopäev ostsime vist ainult teksaseid - mina 2 ja Mirjam 1 paari. Ca 200 krooni paar, veidi peale..Teel bussile käisime veel läbi Tescost ja ostsime juba mõningaid komme-asju koju ja väike Spyjook (4pack :P) õhtuks. Kaanisin koju jõudes neid lausa 3tk ära ning enesetunne oli täitsa hää. Käisime kambakesi söömas ning tuli uni. Andri tahtis veel linnapeale minna, et aga kellelgi teisel suurt tuju polnud, siis läks ta seekord üksi. Oli kohanud paljusid häid inimesi.
14.05.2009 Viimane päev ja ärasõit
Ärkasime 9st, võinoh Andri veel magas :) Sõime hommikust, käisime Kadiga kaasas arstil (kus tal jalgu puhastati ja mäda väljutati vmt) ning läksime iluprotseduuride maja poole. Mirjam lasi teha endale maniküüri ning Kadi selle ja lisaks näohooldust jmt. Kui Mirjami protseduurid lõppesid, siis läksime bussipeatusesse, kus üllatuslikult ootas meid ees Andri - arvasime, et ta magab kauem :) Sõitsime taas Tokyu keskusesse. Sinna seetõttu, et turult sai need samad asjad umbes sama hinnaga, ent algaja kaupleja võis turul oluliselt rohkem petta saada. Ostsin veel ühed põlvpüksid, Mirjam ostis prillid (tavalised ja päikse) ja sussid ning kindlasti midagi veel. Aga et olime juba väsinud, siis loivasime tagasi kodupoole ja käisime jalamassaažis. Peale seda oligi juba käes kokkulepitud aeg, ehk kell oli 6 saanud. Ootasime veel veidi, ent meie sõbrad olid ilmselgelt poodlemisega hoogu sattunud, seega alustasime ise õhtusöögiga kuna olime näljas :D 
Peagi laekusid kohale ka meie kaaslased, kelledest Andri oli shopanud, oma märgatavalt suurema seljakoti kui minul, pungile täis - kõik ju niii odav (teksaseid, pusasid jmt) :) Nad jõudsid ka napilt söödud, vahepeal lahendasin mina oma viimase Spy ja vahetasin riideid ning oligi aeg minna. Õues sadas padukat, hostelis käis muudkui elekter ära. Taimaale vist ei meeldinud, et me lahkusime..Ca tunnike mikrobussiga sõitu ning olimegi lennujaamas. Õnneks ei pidanud ootama ja saime teha check in-i ja jõime kiiruga ühe purgitäie schweppes'iga Ko PhaGnanist allesjäänud Gin-i. Et passikontrollis jäid Andri ja Kadi meist oluliselt tahapoole (nad valisid aeglasema järjekorra), siis läksime Mirjamiga ees poodlema. Allesjäänud raha tuli ju ärakulutada ;) Peale shopingut jõime veel veidi, osa Gini jäi prügikastilegi.
Juba oli koju kibelemine...
Istusime me lennukil niiet, mina olin hoopis teisel pool lennukit aknaäärsel kohal üksi, Mirjam oli ka akna ääres üksiku kohapeal ent temale suhteliselt lähedal paiknesid kõrvuti istuvad Kadi ja Andri. Ega seal pikka juttu polnudki. Varsti peale õhkutõusmist anti süüa ning peale seda ma juba magasin. Seekord ei olnud tegemist nii fäänsi lennukiga. Igal inimesel enda telekat polnud istme sees :S Aga oli võimalik siiski kuulata erinevaid muusikakanaleid klappidega ning vaadata ühisest telekast mingit seriaali või filmi.
15.05.2009 Kodusõit
Ärkasin veidi enne hommikusööki, kael polnudki traditsiooniliselt kangeks jäänud! uni oli ka hea.. peale sööki vaatasin telekast minged seepe ja juba maandusimegi. Amsterdamis kimas Kadi enda lennupeale. Nimelt lõpetas KLM alates 1.05 lennud Tallinna ja seega sõidutati varem pileti ostnud tagasi koju Helsingi (Finnair?), Riia(Airbaltic) või Stockholmi (EstonianAir) kaudu. See kuidas keegi liigutati on teadmata, igaljuhul sattus siis nii, et nii Kadi, Mirjam kui Andri läksid koju Stockholmi kaudu, mina eraldi Riia kaudu. Seejuures küll sattus nii, et Amsterdam-Stockholm lend oli Andril-Mirjamil ja Kadil erinev. Meie käisime ostlesime shokolaadi, väikese võiku ja veini ning jäime oma lendu ootama. Ca 2,5h pärast maandumist oli minu boardingu aeg - et see lükkus veidi edasi, kuna mingine pöörduks keeldus pöörlemast :P, siis kiirustasid kaaslased enda lennule (ca 30min hiljem minu ajast algas nende boarding). Et Riias oli mul lennujaamas 55 min aega kahe lennu vahel ning pidin tegema veel check in-i, siis pani mind Amsterdamis toimuv veidi muretsema - õnneks peagi vahetati väravat ning boarding algas. Lendu tõusime 15min hiljem kui planeeritud, ent lennuk tegi kaotatud aja tasa ning Riiga jõudsin õigeaegselt. Tegin check-ini ja jäi aeg oodata boardingut. Lend Riiast Tallinna on mu elus üks jubedamaid - mõtlesin Tallinna pool laskudes korduvalt, et nüüd kukume küll alla :D Ilmselt oli külgtuul vmt igaljuhul pisike propelleritega lennukipoeg laperdas korralikult.
Istusime me lennukil niiet, mina olin hoopis teisel pool lennukit aknaäärsel kohal üksi, Mirjam oli ka akna ääres üksiku kohapeal ent temale suhteliselt lähedal paiknesid kõrvuti istuvad Kadi ja Andri. Ega seal pikka juttu polnudki. Varsti peale õhkutõusmist anti süüa ning peale seda ma juba magasin. Seekord ei olnud tegemist nii fäänsi lennukiga. Igal inimesel enda telekat polnud istme sees :S Aga oli võimalik siiski kuulata erinevaid muusikakanaleid klappidega ning vaadata ühisest telekast mingit seriaali või filmi.
15.05.2009 Kodusõit
Ärkasin veidi enne hommikusööki, kael polnudki traditsiooniliselt kangeks jäänud! uni oli ka hea.. peale sööki vaatasin telekast minged seepe ja juba maandusimegi. Amsterdamis kimas Kadi enda lennupeale. Nimelt lõpetas KLM alates 1.05 lennud Tallinna ja seega sõidutati varem pileti ostnud tagasi koju Helsingi (Finnair?), Riia(Airbaltic) või Stockholmi (EstonianAir) kaudu. See kuidas keegi liigutati on teadmata, igaljuhul sattus siis nii, et nii Kadi, Mirjam kui Andri läksid koju Stockholmi kaudu, mina eraldi Riia kaudu. Seejuures küll sattus nii, et Amsterdam-Stockholm lend oli Andril-Mirjamil ja Kadil erinev. Meie käisime ostlesime shokolaadi, väikese võiku ja veini ning jäime oma lendu ootama. Ca 2,5h pärast maandumist oli minu boardingu aeg - et see lükkus veidi edasi, kuna mingine pöörduks keeldus pöörlemast :P, siis kiirustasid kaaslased enda lennule (ca 30min hiljem minu ajast algas nende boarding). Et Riias oli mul lennujaamas 55 min aega kahe lennu vahel ning pidin tegema veel check in-i, siis pani mind Amsterdamis toimuv veidi muretsema - õnneks peagi vahetati väravat ning boarding algas. Lendu tõusime 15min hiljem kui planeeritud, ent lennuk tegi kaotatud aja tasa ning Riiga jõudsin õigeaegselt. Tegin check-ini ja jäi aeg oodata boardingut. Lend Riiast Tallinna on mu elus üks jubedamaid - mõtlesin Tallinna pool laskudes korduvalt, et nüüd kukume küll alla :D Ilmselt oli külgtuul vmt igaljuhul pisike propelleritega lennukipoeg laperdas korralikult.
Tallinna Lennart Meri nimelises lennujaamas oli suur minu üllatus kui mu pagas jõudis ka minuga samaaegselt tagasi :) nimelt kahtlustasin, et kuna lende oli 3 ja 2 erineva firmaga, et siis võib midagi ikalduda, ent kõik läks siiski hästi. Sain ühtedest esimesena oma pagasi, kui ustest väljusin siis ei paistnud ühtegi tuttavat nägu. Et ühenduda kodustega polnud eriti võimalik, siis olime kokku leppinud, et keegi - emme või Mannu- tuleb mulle vastu. Läksin õue.. ootasin seal veidi kuni märkasin, et Mannu auto on all parklas - läksin sisse tagasi ning seal olidki Ossu, Aleks ja Mannu mind ootamas :)
Sõitsime töölt läbi ning võtsime ära minu uue telefoni sim-kaardi ja läksime Nõmmele kus ootasid meid Tu ja Tshiken. Kiisut oli ikka heaa näha :D
Sõitsime töölt läbi ning võtsime ära minu uue telefoni sim-kaardi ja läksime Nõmmele kus ootasid meid Tu ja Tshiken. Kiisut oli ikka heaa näha :D
Reisil sündis ka idee - järgmine aasta tuleb minna kuhugi samasse kanti! Tõenäoliselt avastama uusi maid, aga jätkuvalt Kagu-Aasiasse (Filipiinid, Laos, Kambodža, India vmt).
Tai-s meeldis väga see, et sai tänaval osta puhastatud-sektoriteks lõigatud-pulga otsa topitud ananassi, mis oli ka suhteliselt odav (ca 7krooni), samuti soovitan siidriarmastajatele kohalikku veinicoolerit Spyd ;) Söögiga on muidugi nii, et sõltuvalt kohast võib tegemist olla väga killer-hot variandiga või täiesti tavalise hot astmega.
posted by Kätu at
4:36 AM
|
0 comments
